Saemiedigkie
Gïele
Saemien sijjienommh
© Kenneth Hætta

Saemien sijjienommh

Sijjienommelaake faamoem åtna abpe saemien gïeledajvesne. Sijjienommelaake edtja saemien sijjienommh gorredidh nasjovnaale laaki mietie, jïh gaskenasjovnaale latjkoej jïh konvensjovni mietie. Akte krïevenasse lea reaktoe tjaelemevuekiem jïh saemien væhtah nåhtadidh.

Politihkere gïen diedte
Aili Keskitalo ©Kenneth Hætta/Sámediggi
President NSR Ávjovárri
  • Laaken mietie dle saemien nomme edtja iktegisth voestegh tjåadtjodh sjiltine saemien reeremedajvesne. Mieriedimmesne dle aaj raeriestamme tjïelte maahta veeljedh dam saemien nommem voestegh utnedh sjiltine aaj aktene dajvesne mij ij leah meatan saemien reeremedajveste.
  • Saemien sijjienommh mah almetjijstie åtnasuvvieh mah sijjesne iktegisth årroeh, jallh jielemen gaavhtan sïejhme ektiedimmiem  sæjjanutnieh, edtjieh byögkelesvoeteste åtnasovvedh sjiltine, kaarhtine jnv. (§ 9).

Nommekonsulentedïenesje:

Sijjienommelaake § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide.

Nommekonsulentedïenesje tseegkesovvi jaepien 1991 gosse sijjienommelaake faamoem åadtjoeji Nöörjesne. Jienebh nommekonsulentedïenesjh tseegkesovvin, gaskem jeatjah saemien jïh såevmien nommide.

Dah nommekonsulenth dam faageles dïedtem utnieh tjaelemevuekiej bïjre raeriestidh, mejtie edtja  byögkeles ektiedimmesne nåhtadidh.

Sijjienommelaakesne dle saemien dajve Nöörjesne golme gïeledajvine juakasovveme, guktie åarjelsaemien dajvesne dle sijjienommide normerede åarjelsaemien tjaelemevuekien mietie, julevsaemien dajvesne julevsaemien tjaelemevuekien mietie, jïh  noerhtesaemien dajvesne noerhtesaemien tjaelemevuekien mietie.

Noerhtesaemien: Jonny Inge Nutti

Julevsaemien: Kåre Tjïhkkom

Åarjelsaemien: Ole Henrik Magga

Laake sijjienommi bïjre

Aamhtesgïetedimmie saemien sijjienommi bïjre:

  • Naaken aktem nommeaamhtesem bæjjese vaalta laaken mietie sijjienommi bïjre. § 5 voestes lïhtse jeahta gie maahta aktem nommeaamhtesem bæjjese vaeltedh. Aamhtese seedtesåvva
  • Nænnoestimmieåårganese. (§ 5 mubpie jïh gåalmede lïhtse laakesne jeahta mij lea nænnoestimmieåårgane mah nommide). Nænnoestimmieåårgane aamhtesem soejkesje gaajhki gaavnoes bïevnesigujmie. Aamhtese seedtesåvva
  • Govlehtæmman, gusnie govlehtimmiemierie lea göökte askh. Tjïelte hokse gaajhkesh mah govlehtimmiereaktam utnieh åadtjoeh lahtestimmine båetedh, jïh dam seedtie
  • saemien nommekonsulentedïenesjasse mij tjaelemevuekien bïjre raereste. Nommekonsulentedïenesje göökte askh åtna åvtelen aamhtesem seedtie
  • nænnoestimmieåårganese, mij nænnoestimmiem dorje. Nænnoestimmie tjïeltese seedtesåvva, mij nænnoestimmiem bæjhkohte dej njoelkedassi mietie § 6 laakesne (gusnie beavna laejhtemenuepien bïjre § 10 mietie). Nænnoestimmie aaj Saemien nommekonsulentedïenesjasse seedtesåvva, jeatjah byögkeles åårganidie mah edtjieh nommem nåhtadidh dïenesjisnie, jïh diekie
  • Sentralt stedsnavnregister (SSR) Statens kartverken regijovnekontovrese.

Saemien sijjienommh nedtesne

Statens Kartverk orre dïenesjh nedtesne evtiedeminie, jïh daelie maahta saemien sijjienommi mietie syökedh.

Norgesglasset akte Nöörjen kaarhte gusnie gåarede ohtsedh. Dïhte dutnjien nuepiem vadta kaarhtine svihtjedh, adressi mietie syökedh, koordinatsett transformeradidh jïh zoomadidh åvtese jïh bååstede sjyöhtehke sijjine. Datne maahtah ohtsedh vielie goh 450 000 sijjienommh jïh medtie 23 000 saemien sijjienommh Nöörjesne, jïh seamma tïjjen nommem reaktoe sijjesne åadtjodh kaarhtesne. Vijriesåbpoe maahtah gaata-adressh ohtsedh Nöörjesne guktie dah våajnoes sjidtieh aktene kaarhtebielesne.

Dïhte orre Norgesglasset jïh kaarhte skuvlesne lea beta-versjovnh, dïhte sæjhta jiehtedh dah leah evtiedimmesne, jïh dannasinie maahta dejtie jarkelidh jïh orre funksjovnh dejtie bïejedh, bielelen dan bïjre bïeljelidh.

Norgesglasset, orre versjovne.

Kaarhte skuvlesne betaversjovne.

Saemiedigkien ulmie lea saemien gïelem nænnoestehtedh guktie gïele akte iemie bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste sjædta.