Saemiedigkeraerien håalome "Gïele lea faamoe - Power of language"

Saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen håalomem höölti Saemiedigkien gïelepolitihken bïjre faageseminaaresne "Gïele lea faamoe - Power of language". Daesnie maahtah abpe altese håalomem lohkedh:

Ođas | Almmuhuvvon , ođasmahtton

Gïelelutnjeme daelie! 

Gieries gaajhkesh dovnesh,

Daan jaepien EN:n gaskenasjonaale jaepie aalkoealmetjegïelide. Unesco dïedtem åådtjeme barkoem stuvredh aalkoealmetjegïeli gaskenasjonaale jaepine. Stuvremedåehkie lea tseegkesovveme aalkoealmetjegïelejaapan. Stuvremedåehkesne tjirkijh 7 aalkoealmetjedajvijste jïh dej staath. Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea aalkoealmetji tjirkije arktiske dajveste, jïh aaj akte dejstie åvtehkijstie stuvremedåehkesne.Daan jaepien EN sæjhta aalkoealmetji gïeletsiehkiem eevtjedh jïh våajnoes darjodh, jïh guejmievoetese bööredidh juktie gïeli båetijem aejkiem gorredidh. Soejkesjen mietie edtja gïelejaepiem globaale konferansine galhkedh, galhkuvetjaatseginie mij væjsaldahkine sjædta dan guhkiebasse barkose vaarjelimmine jïh evtiedimmine aalkoealmetjegïelijste. Maehtede vielie bïevnesh gïelejaepien bïjre gaavnedh gïelejaepien gåetiesæjrosne, en.iyil2019.org. Daennie nedtesæjrosne maahta aaj kaarhtem vuejnedh darjomigujmie jïh heannadimmiejgujmie mah öörnesuvvieh gïelejaepien sjïekenisnie. Manne dijjem juvnehtem vuartasjidh mah heannadimmieh jïh öörnedimmieh mah gååvnesieh.

Unesco lea jeahteme akte bielie gaajhkijste gïelijste veartenisnie sæjhta gaarvanidh jis ij råajvarimmiejgujmie nïerhkh juktie gïelide vaarjelidh. Veartenen ovrehte 6-7000 joekehts gïelijste, jienebh stoerretjuetie daejstie gïelijste maehtieh gaarvanidh, jïh gellie gïelh leah gaatesjen joe gaarvanamme. Aalkoealmetji gïelh leah joekoen prååsehke – Unescon læstoen mietie håvhtadamme gïeli bijjeli medtie 2680 gïelh leah håvhtadamme, jïh gaajhkh saemien gïelh leah daennie læstosne.

Saemiedigkie vuajna gïele lea maadthtjiehpiesvoete almetji luvnie. Gïele evtiesåvva reakadimmien raejeste jïh mijjem abpe jieledem dåerede. Gïelen tjïrrh maehtebe mubpiejgujmie gaskesadtedh, domtesi, åssjaldahki jïh nïekedassi bïjre soptsestidh, laavenjostoem sjugniedidh jïh veartenem mijjen bïjre guarkedh. Gïele lea vihkeles juktie mijjen identiteetem evtiedidh jïh damtedh, jïh maam akt jeahta gïeh mijjieh goh almetjh. Gïele aaj sæjhta vihkeles årrodh mijjen motorihkeles, sosijaale jïh emosjonelle evtiedimmesne. Jeatjah baakoejgujmie gïele joekoen daerpies mijjese almetjidie.

Aaj vuejnebe saemien gïelh leah vihkeles fïereguhten gïeleutniejasse, saemien årroejidie jïh evtiedæmman saemien siebriedahkeste. Saemien gïelh eah leah ajve govlesadtemen bïjre, men lïhke ektiedamme saemien identiteetese, kultuvreaarpan jïh ektiedæmman mubpide. Saemien gïelh leah symbovle mijjen ektievoetese, mijjen aarpan jïh mijjen baante mijjen maadtojde. Gïelen tjïrrh akte ektiedimmie mubpide sjïdtede, saaht maam gïelide mijjieh haalvebe jallh man vaeniem jallh jïjnjem gïelem haalvebe.

Dan gaavhtan Saemiedigkie vaarjelimmine jih jieliehtimmine saemien gïelijste barka, jïh gïeli statusem siebriedahkesne nænnoestidh. Daan jaepien Saemiedigkie lea Saemiedigkien gïelestrategijine nïerhkeme – Gïelelutnjeme. Daate joekoen hijven sjeahta gaskenasjonaale jaepien aalkoealmetjegïelide. Gïelelutnjemen fokuse lea våajnoes darjodh, evtiedidh, dåårrehtidh jïh maahtoem lutnjedh gaajhkine daltesinie. Sæjhta joekoen gïelefaalenassi åvteste barkedh maanide jïh noeride, juktie maanah jïh noerh leah båetijen aejkien gïeleguedtijh. Gïelelutnjeme lea Saemiedigkien guhkiebasse barkoe saemien gïeli åvteste, jïh åssjaldahke lea dam gellie jaepieh tjïrrehtidh.

Saemiedigkien visjovne Gïelelutnjeminie lea saemien edtja iemie bieline årrodh siebriedahkeste, jïh gaajhkesh edtjieh nuepiem åadtjodh saemien govledh, vuejnedh jïh nuhtjedh gaajhkine siebriedahkesuerkine. Åssjaldahke lea saemien edtja iemie bieline årrodh aarkebiejjeste dovne dejtie mah saemiestieh jïh daaroestieh.

Gïelelutnjeme aktem guhkies barkoem våaroeminie åtna, jïh dam guhkiebasse barkoem NBS:ste 2016:18 Vaajmoegïele. Strategijh Gïelelutnjemisnie sijhtieh Saemiedigkien stuvremetjaatseginie årrodh dan guhkiebasse barkose juktie Vaajmoegïelem bæjjese fulkedh. Juktie ellies jïh akteraeresne lutnjemem saemien gïelijste jïh saemien gïelepolitihkeste åadtjodh, lea eevre daerpies nasjonaale, regijonaale jïh tjïelten åejvieladtjh leah meatan daennie barkosne. Naemhtie maehtebe sjïehteladtedh ihke saemien iemie jïh jielije gïeline sjædta siebriedahkesne.

Sïjhtem åenehkslaakan dej joekehts barkoesuerkiej bïjre soptsestidh Gïelelutnjemisnie, jïh ånnetji dan bïjre maam vaajtelibie dej ovmessie barkoesuerkiej nuelesne. Barkoesuerkieh Gïelelutnjemisnie leah gïelefaalenassh maanide jïh noeride, gïelide våajnoes darjodh, laavenjostoe jïh maahtoelutnjeme jïh dåårrehtimmie.

Barkoesuerkie Gïelefaalenasse maanide jïh noeride

Gïele lea stååkedimmie, govlesadteme, goerehtimmie jïh goerkese. Gïele lea soptsestidh, meatan årrodh siebriedahkesne jïh soptseste gie datne. Gïele lea mojhtesh jïh naakede mij mijjem iktede. Gïele haalveme, soelkedassem jïh heartoeh vadta jïh lïerehtæmman sjïehteladta mij abpe jieledem ryöhkoe. Baajedh maanah jïh noerh gïelh lïeredh lea dan åvteste akte mijjen vihkielommes laavenjassijste.

Maanah gïelh lierieh dehtie raejeste dah reakadieh, jïh eejhtegh jïh fuelhkie leah maanaj lïhkemes laavenjostoeguejmieh gïelelïeremisnie. Dïhte gïeleldh våarome bïejesåvva maanabaelien, gusnie hijven jïh jearsoes dåarjoehtæjjah jïh relasjovnh geerve almetjigujmie leah vihkeles maanaj gïelelïerehtimmesne.

Dan åvteste eevre daerpies maanah saemien guvlieh jïh nuhtjieh maanagïertesne, skuvlesne jïh jeatjah lehkesne aarkebiejjien. Gïeleteorijh tjïertestieh man vihkeles maanah åadtjoeh dïejvesegoerkesem, baakoeveahkam, raajesebigkemem jïh gïeleåtnoem evtiedidh dehtie raejeste dah leah smaave. Maanaj gïelelïereme våaromem beaja abpe jieliedasse, jïh akte hijven gïelebyjrese lea dan åvteste joekoen vihkeles gïelelïeremasse. Mijjen åejvielaavenjasse sæjhta årrodh nænnoes jïh hijven gïelebyjresh tseegkedh, mah nuepiem vedtieh lïerehtimmiem åadtjodh jïh gïelem nuhtjedh voengesne.

 Lidteratuvre mijjem viehkehte gïelem jïh baakoeveahkam evtiedidh, jïh mijjen voerkesvoetem vijrede jïh orre åssjalommesh jïh dïejvesh vadta mejgujmie ussjedibie. Lidteratuvre fantasijem skreejrehte, jïh baaja mijjem haarjanidh sisnjeles guvvieh sjugniedidh. Lidteratuvre daajroem vadta, mijjen domtesejieledem jïh empatijemaahtoem evtede. Lidteratuvre skraejriem, faamoem, sjollehtimmiem jïh gïeltegsvoetem vadta. Lidteratuvre mijjem vihkeles etihkem leerie, jïh baaja mijjem onterdidh dan bïjre mij reaktoe jïh båajhtode, bååktjehke jïh njaelkie. Lidteratuvre mijjem viehkehte jïjtjemem jïh mubpieh guarkedh, mijjese sïelskem vadta gosse oktegh, jïh vuesehte jeenjemes maahta jieniebistie bielijste vuajnalgidh. Lidteratuvre lea vihkeles bielie byjjenimmeste.

Saemien lidteratuvre maanide jïh noeride lea lidteratuvren bïjre maanan gïelesne, sisveginie maam maana damtije. Tjuara jïjnje lidteratuvre årrodh maanide jïh noeride mej gaskem maehtieh veeljedh, seamma tïjjen goh tjuara saemien lidteratuvrem darjodh mij lea saemien maanaj jïh noeri aarkebijjien bïjre. Sæjhta dan åvteste vihkeles årrodh dovne orre gærjajgujmie saemien gïelesne, jïh jarkoestimmiejgujmie ij-saemien lidteratuvreste.

Saemiedigkie lea dåarjoem vadteme jarkoestæmman jïh sjïehtedæmman dehtie digitaale gærjagåeteste Lesemesteren åarjelsaemien gïelese. Mænngan nedtesijjiem saemiengïelesne teestadamme jïh bæjhkoehtamme, sæjhta aelkedh åarjelsaemien tihtelh dan sïjse bïejedh. Saemiedigkie jïh Lesemesteren AS sijhtieh gaajhkh bertemh jïh bæjhkoehtæjjah åarjelsaemien maanalidteratuvreste bïevnesetjåanghkojde gohtjedidh golken/gålkoen.

Mijjen håhkoe lea lohkememïestere åarjelsaemien gïelesne sæjhta lohkemasse skreejrehtidh jïh lohkemem luste darjodh. Lohkememïestere akte digitaale gærjagåetie gelliej tihteligujmie mah leah ovmessie aalteredåehkide maadthskuvlesne sjïehtedamme. Jienebh dejstie tihtelijstie tjoejem lissine utnieh, guktie learohkh maehtieh gærjese goltelidh mearan lohkeminie. Dejtie jeenjemes tihtelidie akte Quize gærjeste, jïh programme registrerede man gellie gærjah learohke låhka jïh mennie daltesisnie vaadtsa, jïh lohkehtæjja maahta juvnehtamme tihtelh sïjse bïejedh fïerhten learoehkasse. Mijjieh vïenhtebe daate joekoen nuhteligs sjædta, joekoen dejtie learoehkidie mah maajhööhpehtimmiem åadtjoeh.

Akte jeatjah lustes aspekte lohkememïesterinie lea «lohkemevoelph-funksjovne», mijjieh lohkememïesterem birreme baajedh learohkh jeatjah learohkh ohtsedidh mah seamma gïelem veeljeme. Daate sæjhta jiehtedh learohkh maehtieh jeatjah åarjelsaemien lohkemevoelph ohtsedidh, jïh naemhtie sinsætnan lohkemehaestemh seedtedh, jïh maehtieh ånnetji gaskemsh gaahtjedh. Vïenhtebe daate aaj joekoen hijven dejtie learoehkidie mah maajhööhpehtimmiem åadtjoeh.

Saemiedigkie sæjhta aaj Språkløyper jarkoestidh jïh sjïehtedidh saemien gïelide. Språkløyper akte nasjonaale strategije mij lea tjïrrehtamme 2016-19. Ulmie strategijine lea maanagïerti gïelebyjresem jïh ektiedimmiem maanagïerten jïh skuvlen gïelebarkoen gaskem nænnoestidh, lohkehtæjjaj maahtoem bueriedidh gïeli, lohkemen jïh tjaelemen bïjre, gïeletsagkesh verkebe damtijidh, learohkelåhkoem giehpiedidh viesjies lohkeme- jïh tjaelemetjiehpiesvoetigujmie jïh learohkelåhkoem lissiehtidh joekoen hijven lohkeme- jïh tjaelemetjiehpiesvoetigujmie.  

Evalueradimmiereektehtse vuesehte strategije lea hijven orreme, jïh vielie goh 200 tjïelth leah syökeme jïh gïeletjïeltine orreme prosjekteboelhken. Ij naan tjïelth saemien gïelen reeremedajvesne leah meatan orreme barkosne gïelelaajroejgujmie. Evalueradimmiereektehtse vuesehte strategije lij vaenie sjïehtedamme saemien gïelide, jïh vaenie maahtoepaahkh lin evtiedamme saemiengïelesne.

Hijven gïeletjiehpiesvoeth leah joekoen vihkeles maanaj stååkedimmien jïh lïeremen gaavhtan maanagïertesne, learohki lohkemen, tjaelemen jïh lïeremen gaavhtan skuvleaalteren, jïh ihke fïereguhte edtja nuepieh utnedh sov ulmieh jaksedh jïh sov potensijaalem evtiedidh. Saemiedigkie sæjhta gaajhkh saemien maanah edtjieh nuepiem åadtjodh hijven gïele-, lohkeme- jïh tjaelemetjiehpiesvoeth evtiedidh, guktie ööhpehtimmesne, barkoe- jïh siebriedahken jieliedisnie lyhkesieh.

Saemiedigkie sæjhta nedtesæjroem, materijaalem jïh filmide saemiengïelese jarkoestidh. Men ellen vihkielommes lea sjïehtedimmie saemien gïelese. Daennie barkosne sïjhtebe maadthskuvlen lohkehtæjjah dejnie ovmessie gïeledajvine meatan vaeltedh. Åarjelsaemien lohkehtæjjah leah tjiehpijh sijjen suerkesne, jïh barkosne gïelelaajroejgujmie sïjhtebe hævvi referaansedåehkieh nammoehtidh gusnie lohkehtæjjah åarjelsaemien gïelesne joekehts daltesisnie leah meatan. Saemien jïlleskuvle jïh Saemien lohkemejarnge sijhtieh aaj laavenjostoeguejmine årrodh daennie barkosne.

Akte jeatjah vihkeles faktovre ihke saemien edtja åtnasovvedh jïh evtiesovvedh lea saemien aaj hïejmesne åtnasåvva.  Eejhtegh jïh mubpieh tjuerieh dan åvteste gïeledåarjoem åadtjodh juktie maehtedh sijjen maanah, jïh dej saemienööhpehtimmiem bæjjese fulkedh, mah göökte jallh jienebh gïelh maehtieh. Saemiedigkie sæjhta gaskem jeatjah Snåasen råajvarimmiem gïelesjåavkine jåerhkedh, jïh dam guhkiebasse evtiedidh. Sïjhtebe aalkoelisnie dam darjodh åarjelsaemien dajvesne. Saemiedigkie sæjhta aaj gaskem jeatjah leaksoeviehkien jïh saemienkuvsji åvteste barkedh eejhtegidie. Gosse orre maanagïerte- jïh skuvlejaepie aalka byöroe saemienkuvsjem eejhtegidie jïh åelide faalehtidh mej maanah mah saemienööhpehtimmiem åadtjoeh.

Tjuara sjïehteladtedh guktie gåarede saemien siebriedahkesne nuhtjedh, goh areenah jïh gaavnedimmiesijjieh maanide, noeride jïh eejhtegidie. Saemien gïelejarngh sijhtieh joekoen vihkeles årrodh daennie barkosne. Joekoen eejhtegh mah eah saemien ietniengïeline utnieh, jïh mah saemien gïelelïerehtimmiem sijjen maanide veeljieh, lissie dåarjoem daarpesjieh juktie gorredidh maanah hijven gïeleevtiedimmiem åadtjoeh.

Barkoesuerkie; Våajnoes darjodh jïh laavenjostoe

Gïelh våajnoes darjodh lea symbovle ektiedæmman, almetjh dajvesne årroeh jïh jååhkesjimmiem vadta. Saemien gïelh jïh nöörjen gïele leah byögkeles gïelh Saepmien nöörjen bielesne. Jalhts numhtie, saemien jïh nöörjen gïelh eah leah seammavyörtegs jïh mïrrestallije gïelh daan beajjetje siebriedahkesne. Sæjhta joekoen vihkeles årrodh saemien årroji gaavhtan, dovne dej mej saemien ietniengïeline jïh dah mah sijhtieh saemien lïeredh, saemien siebriedahkesne vååjnoe. Dïhte sæjhta gïeli statusem lutnjedh, jïh saemien årrojh sijhtieh damtedh sijjen gïelh jïh kultuvre leah jååhkesjamme.

Gïelh våajnoes darjodh lea vihkeles fïereguhtese, dan åvteste gïele lea persovneles jïh identiteetem vadta jïh lea lïhke ektiedamme domtesidie. Gïelh jeenjemes vååjnoe tjaelemegïelen tjïrrh. Tsïeglesjimmien tjïrrh, tjeahpoen tjïrrh, tjaatsegi, gåetiesæjroej jïh teekstadimmien tjïrrh gïele sæjhta våajnoes sjïdtedh. Våajnoes gïele lea akte vihkeles viehkievierhtie gïelelïerehtimmesne, seamma tïjjen goh aarvoem gïelese vadta. Dan åvteste vihkeles sjïehteladtedh guktie tjaelemegïele vielie åtnasåvva.

Saemiedigkie gaskem jeatjah tsïeglesjimmine saemien gïeline barka. Daate sæjhta meatan årrodh gïeli statusem lutnjedh jïh gïelem våajnoes darjodh byögkeles tjiehtjielinie.  Tsïeglesjimmie positijve illedahkh bïjre jarkan vadta jïh sæjhta viehkiehtidh guktie jienebh sijjieh jienebekultuvrelle siebriedahkine sjidtieh. Tsïeglesjimmie båatsoesïjtijste mah bïjlegeajnoej rastah juhtieh sæjhta aaj viehkiehtidh saemien gïelh vielie våajnoes sjidtieh, seamma tïjjen goh voerkesvoetem saemien baelien bïjre vadta, jïh daajroem saemien båatsoen bïjre Saepmien nöörjen bielesne. Lissine dagkeres tsïeglesjæmman sæjhta nuhteligs årrodh applikasjovnh darjodh mah dovne båatsoesïjten, juhtemegeajnoej, histovrijen jïh aaj valkesebïevnesi bïjre soptsestieh gosse bovtsigujmie juhtieminie jïh gosse sååjhtoe bovtsh leah geajnoej mietie.  

Saemiedigkie sæjhta tsïeglesjimmiem prioriteradidh byögkeles gåetine, institusjovnine jïh sijjine båetiji jaepiej. Saemien tsïeglh byögkeles tjiehtjielisnie gïelen statusem jïh aarvoem lutnjieh, seamma tïjjen goh tsïeglh saemiej baeliem jïh histovrijem dajvine vuesiehtieh.

Meedija jïh lidteratuvre leah vihkeles siebriedahkesne, jïh stoerre dïedtem utnieh saemien våajnoes darjodh jïh hijven gïeleåtnoem eevtjedh. Meedijan tjïrrh dovne bïevnesh jïh sjollehtimmiem åadtjobe. Saemien meedijafaalenasse lea dovne faalenasse saemien gïeline jïh sisvege saemien tsiehkiej bïjre, jïh vihkeles råållam åtna mijjen identiteetebigkemisnie.

Meedija lea varke jarkelimmesne, goh abpe siebriedahke. Årromemöönstere lea jarkelimmesne jïh akte stuerebe bielie saemien årroejijstie byjjene dej aerpievuekien saemien dajvi ålkoli. Daate evtiedimmiem saemien gïelijste tsavtsa, jïh enn daerpiesåbpoe sjædta saemien meedijafaalenassigujmie. Gelline dajvine gïele lea jieliehtimmieprosessesne. Saemien meedijafaalenassh saemien årroejidie tjuerieh dam vuesiehtidh, jïh dåarjoehtæjjine årrodh gïelide nænnoestidh jïh evtiedidh. Nænnoes gïelebyjresh tseegkedh sæjhta jiehtedh maahtoem tjöönghkedh jïh nænnoes institusjovnh tseegkedh mah ovmessie siebriedahkefunksjovnh gorredieh, mah eah leah gorresovveme daelie. Daate sæjhta vihkeles årrodh juktie saemien gïelh våajnoes darjodh, jïh saemien gïelh nænnoestidh jïh evtiedidh dejnie ovmessie gïeledajvine. Daennie ektiedimmesne Saemiedigkie sæjhta ovmessie vuekieh vuartasjidh juktie åarjel- jïh julevsaemien meedijabyjresem tseegkedh. Daate dorjesåvva juktie stuerebe meedijabyjresem sjugniedidh, gïelebyjresidie nænnoestidh jïh lissiehtamme meedijafaalenassem vedtedh åarjel- jïh julevsaemien gïelesne. Daejrebe meedijafaalenasse åarjelsaemien gïelesne lea onne, jïh akte dejstie Saemiedigkien stoerre barkojste lea raaktan åarjelsaemien meedijafaalenassem nænnoestidh, gaskem jeatjah journalisth dåårrehtidh mah åarjelsaemien soptsestieh.  

Barkoesuerkie Maahtoelutnjeme jïh dåårrehtimmie

Goh mijjieh joe daejrebe, saemien siebriedahke stoerre haestemi uvte tjåådtje juktie barkijh dåårrehtidh mah saemien gïelh haalvoeh, joekoen julev- jïh åarjelsaemien. Vaenie ööhpehtamme faagebarkijh mej maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne dej ovmessie siebriedahkesuerkiej sisnjeli. Numhtie abpe laantese, jïh lea joekoen damtemes lïerehtimmien jïh healsoen sisnjeli.

Faatoes gïelemaahtoe akte stoerre haesteme gaajhkine siebriedahkesuerkine. Joekoen lïerehtimmiesuerkien, healsoesuerkien, reaktasuerkien jïh gærhkoen sisnjeli daate akte dejstie stööremes haestiemijstie orreme juktie saemien nænnoestidh jïh evtiedidh. Ij leah ajve stoerre daerpiesvoete saemiengïeleldh maahtose byögkeles jïh tjïelten dïenesji sisnjeli, men aaj siebriedahken sosijaale jïh kultuvrelle faalenassi sisnjeli. Meedija, lidteratuvre jïh kommunikasjovne leah suerkieh gusnie saemiengïeleldh maahtoe lea daerpies juktie saemiengïeleldh faalenassh evtiedidh.

Akte ållesth dåårrehtimmiebarkoe saemiengïeleldh barkijijstie, jïh faalenasse lïerehtimmien bïjre saemien gïelesne studeentide jïh faagebarkijidie sæjhta eevre daerpies årrodh juktie båetijen aejkien daerpiesvoeth siebriedahkesne gorredidh. Akte fåantoe man åvteste saemien ij reeremisnie åtnasovvh lea saemien faageterminologije fååtese jïh almetjh eah haarjanimmiem utnieh saemien nuhtjedh sijjen barkosne. Daate sæjhta jiehtedh ööhpehtimmieinstitusjovnh tjuerieh stuerebe dïedtem vaeltedh gosse lea ööhpehtimmien bïjre saamastallije studeentijste. Studeenth tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien faageterminologijem lïeredh guktie dah buektiehtieh saemien nuhtjedh sijjen barkosne ööhpehtimmien mænngan. Daerpies saemiengïeleldh almetjh ovmessie barkojde dåårrehtidh juktie gïelemaahtoem dejnie ovmessie siebriedahkesuerkine gorredidh.

Gïelelutnjeme sæjhta årrodh dovne lissiehtamme maahtoe saemien gïeline jïh saemien kultuvresne gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli, noerh dåårrehtidh mah lïerehtimmiem saemien gïeline vaeltieh, jïh saamastallije almetjh ovmessie faageööhpehtimmide dåårrehtidh. Sæjhta vihkeles årrodh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh dåårrehtimmien jïh maahtoelutnjemen gaavhtan.

Seamma tïjjen Saemiedigkie sæjhta tjïertestidh aaj ööhpehtimmieinstitusjovnh, jieleme jïh faagebyjresh dïedtem utnieh saemien gïele- jïh kultuvremaahtoem siebriedahkesne gorredidh. Saemiedigkie sæjhta tsevtsiehtæjjine årrodh ihke hijven laavenjostoe tseegkesåvva ovmessie aktööri gaskem, gusnie aajkoe lea eadtjohke dåårrehtimmie jïh systematihkeles maahtoelutnjeme siebriedahkesne.

Dåårrehtimmie lea naakede man åvteste Saemiedigkie tjarke barka åarjelsaemien dajvesne, juktie daejrebe dåårrehtimmiedaerpiesvoete læssene. Saemiedigkie sæjhta aaj dåårrehtimmiestrategijh evtiedidh jïh sæjhta tjarke barkedh joekehts departemeenth skreejrehtidh baanese båetedh juktie siebriedahkelaaketje barkedh. Eevre daerpies gaajhkesh dovnesh dïedtem vaeltieh tsiehkiem staeriedidh. Sïjhtebe aaj stuerebe dåårrehtimmiekampanjine nïerhkedh, guktie maehtebe stuerebe bieliem dåårrehtimmiedaerpiesvoeteste dåastodh tïjjen åvtese.

Sæjhta aaj nuhteligs årrodh privaate jïh byögkeles aktööride jïh institusjovnide dam saemiengïeleldh maahtoem goerehtalledh jïjtsh suerkien sisnjelen, guktie iktegisth maehtieh dåårrehtimmiesoejkesjem jïjtsh institusjovnese hammoedidh. Saemiedigkie sæjhta aaj haestedh privaate jïh byögkeles aktöörh studijehjemler vuarjasjidh jallh baalhkam ööhpehtimmesne faalehtidh juktie daerpies saemiengïeleldh maahtoem gorredidh sijjen barkoesæjjan jallh institusjovnese.  

Dah mah joe leah barkosne tjuerieh aaj nuepiem utnedh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne mij lea sjïehtedamme dej faagesuarkan/barkose. Daate sæjhta jearsoesvoetem vedtedh saemien nuhtjedh sijjen faagesuerkien sisnjelen. Dan åvteste Saemiedigkie sæjhta jåarhkeööhpehtimmiem saemiengïelesne evtiedidh, mij lea ovmessie faagesuerkide/barkojde sjïehtedamme. Vuesiehtimmien gaavhtan tjuara sjiehteles faalenassh minngie- jïh jåarhkeööhpehtimmesne tseegkedh barkijidie reeremisnie. Saemiedigkie sæjhta ööhpehtimmie maahta jïlleskuvlesne/universiteetesne vaaltasovvedh, men aaj elektrovneles.

Juktie saemien nuhtjedh gaajhki reeremedaltesi sisnjeli siebriedahkesne lea daerpies hijven faagegïelem evtiedidh. Joekoen healsoe- jïh justijsesuerkien sisnjelen. Juktie hijven faagegïelem evtiedidh lea daerpies terminologijem evtiedidh. Gellie healsoefaageles teermh jïh terminologije justijsesuerkesne fååtesieh åarjel- jïh julevsaemien gïelesne. Terminologijem jïh hijven faage- jïh reeremegïelem evtiedidh lea eevre daerpies jis edtja nuepie årrodh saemien nuhtjedh dej ovmessie siebriedahkesuerkiej sisnjeli.

Saemiedigkie gaskem jeatjah justijsedepartemeentine seamadamme man vihkeles lea juridihkeles terminologijem åarjelsaemien gïelesne evtiedidh, jïh dejnie varke aelkedh.

Gïelevåhkoe

Minngemosth tjoerem Gïelevåhkoem neebnedh, mij lea akte dejstie råajvarimmijste Gïelelutnjemisnie, jïh aaj Saemiedigkien åejviemïerhkesjimmie EN:n gaskenasjonaale jaepeste aalkoealmetjegïelide. Golken 21. – 27. b. 2019 (våhkoe 43) lea voestes aejkien gïelevåhkoe öörnesåvva abpe laantesne. Ulmie Gïelevåhkojne lea saemien gïeli statusem lutnjedh, jïh daajroem lissiehtidh saemien gïeli jïh kultuvren bïjre abpe siebriedahkesne. Raaktan daan våhkoen saemien edtja govledh jïh vååjnedh gaajhkem lehkiem.

Gïelevåhkoe akte ektie barkoe juktie saemien gïelh våajnoes darjodh, jïh daajroem gïeli bïjre lissiehtidh. Privaate jïh byögkeles institusjovnh, jieleme, årganisasjovnh jïh jeatjah aktöörh bööresuvvieh saemien våajnoes darjodh raaktan dan våhkoen. Saemiedigkie lea jienebi stoerre aktöörigujmie gaskesadteme juktie dejtie bööredidh meatan årrodh gïelevåhkosne. Ektesne stuerebe dïedtem vaeltebe ihke saemien govloe, vååjnoe jïh åtnasåvva gaajhkine siebriedahkesuerkine.

Jalhts saemien lea håvhtadamme nåhkedh, saemien gïelh jåerhkieh kreeptjedidh. Håhkoe lea. Akte sjïdtije voerkesvoete saemiej gaskem gïelen jïh gïeleveeljemen bïjre, jïh ahkedh jienebh almetjh veeljieh meatan årrodh kuvsjine juktie gïelem bååstede vaeltedh maam boelvh dej åvtelen leah dasseme. Dejnie dajvine gusnie akte jallh göökte boelvh eah leah saemien nuhtjeme, noere geerve saemieh saemien bååstede vaeltieh jïh vååregelaakan pryövoeh dam sijjen maanide vedtedh. Orre boelve maanajgujmie mah saemiestieh sjïdtedeminie.

Nöörjen siebriedahke aaj saemien kultuvrem jïjtsasse vaalteme, jïh saemieh abpe laantesne stuerebe jååhkesjimmiem sijjen kultuvren jïh sijjen gïeli åvteste dååjroeh. Daelie stoerre ïedtje saemien siebriedahkese jïh tïjje ij leah maahteme buerebe årrodh akten ektie barkose gïelen åvteste.Gosse saemien gïelh våajnoes darjoeminie jïh dejtie evtedeminie, dellie joekoen vihkeles ovmessie aktöörigujmie laavenjostedh. Saemiedigkie ij oktegh buektehth saemien bæjjese lutnjedh jis dovne privaate jïh byögkeles aktöörh eah leah meatan dennie barkosne. Mijjieh ållesth gïelelutnjemem siebriedahkesne sïjhtebe, jïh daerpies dovne tjïelten jïh byögkeles reereme, jieleme, privaate jïh byögkeles aktöörh jïh datne goh privaate almetje stuerebe dïedtem vaeltieh saemien våajnoes darjodh jïh saemien nuhtjedh. Sïjhtebe vierhtieh nuhtjedh haestedh, skreejrehtidh jïh tsevtsiehtæjjine årrodh guktie gaajhkesh meatan sjidtieh sijjiem vedtieh saemien gïelide siebriedahkesne.

Mov håhkoe lea dijjieh aaj sïjhtede viehkiehtidh guktie gïelevåhkoe daate gïelelutnjeme sjædta maam saemien gïelh daarpesjieh. Mijjen aaj håhkoe gïelevåhkoe sæjhta pruvviem bigkedh saemien jïh nöörjen kultuvren gaskem, jïh naemhtie buerebelaakan vuerkiehtidh saemien gïelh jïh nöörjen gïele leah seammavyörtegs gïelh siebriedahkesne. Maehtede vielie gïelevåhkoen bïjre vuejnedh saemiedigkien gåetiesæjrosne jallh Gïelevåhkoem ohtsedidh facebookesne.

Gæjhtoe mov åvteste!

Fant du det du lette etter?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!